Sápmi

Njuovâduvâi čurgim puáhtá ucediđ Aanaarjäävri kuolij siejâmááđuid

Luánduriggodâh­kuávdáš lii almostittám tutkâmuš siejâmáátu­njuámumij ohtâvuođâst ravâdâsân, sáávrun já šoddâmân.

Kuvassa on kalan perkuujätteet kauniisti järjestyksessä.
Njuovâduvâi olmâ čurgiimist puáhtá älkkeht ucediđ siejâmááđui meeri. Taa láá tiervâs njuovâdâh. Govva: Kaisa-Maria Poikela / Yle

Luke totkee Nico Alioravainen mield Aanaarjäävri kuávžurijn já ráávduin siejâmááđuh láá vaarâ ain lamaš. Jo 1960-lovvoost taid raportistuvvii ennuv.

– 2000-lovo aalgâbeln siejâmááđuh lijjii uáli ennuv já tai čuávvum pehtilistui. 2010-lovvoost meeri lii kepidum taan räi, mut tääl oro lemin vuod lassaanmin, Alioravainen muštâl.

Siejâmááđui njuneišedeh láá lodeh, ovdâmerkkân kaijuuh, čierriheh já kuálsih, moh poreh kuolijd. Tain siejâmááđuh sirdâšuveh áŋujyelgkaccuid, maid kyeleh peleestis poreh. Nuuvt siejâmááđuh sirdâšuveh kuolijd.

Jis kalvem ličij ucceeb, kyeli pesâččij šoddâđ eenâb já siejâmááđuh liččii ucceeb

Čuávdus lii kuolij purrâmâšválju. Kyeleh, moh poreh ryevdikuáláid, uážuh älkkeb siejâmááđunjuámmum. Ryevdikuálááh láá maŋgii siejâmááđui koskâišedeh.

Alioravainen mield kyeleh, moh lijjii pyereeb vaajoost purrii enâmustáá riäská, muuiku já šaapšâ, iä ryevdikuáláid. Tain iä lamaš siejâmááđuh siämmáá ennuv.

– Stuárráámus vaiguttâs ucediđ siejâmááđui meeri lii pieijâđ njuovâduvâid jo-uv kompostin teikâ hävdidiđ taid, totkee iävtut.

Alioravainen muštoot, et siejâmááđuh teikâ läbžimááđuh iä lah varaliih ulmuid. Jis kyele kieđâvuššoo olmânáál ovdil puurrâm, te toh láá kal purâttitteeh. Arktisii jaavrijn läbžimááđuh iä ubâ lah.

Siejâmááđuh jäämih 24 tiijme ääigi, ko toh láá -20 ceehi puolâšist teikâ viiđâ minuttist, ko taid paahâd ucemustáá +56 ceehist.

Kuvassa on lohikalassa esiintyviä lapamatojen aiheuttamia loisrakkuloita.
Luosâkuolijn láá siejâčuuđah, moh láá šoddâm siejâmáátunjuámumij tiet. Govva: Sari Raineva / Luke

Tutkâmuš čáittá, et siejâmáátumeerih láá stuárráb keessiv ko tälviv. Toh eelih eenâb jaavrijn, ko juuvâin.

– Syerijuolgâgeh kobđoh rijjâ čääsist, manen toh iä piergii vohâdis čääsist. Toh iä vaje vuojâdiđ juuvâst, já tondiet njuámumeh iä pääsi šoddâđ juuvâin, agâstâl Alioravainen.

Tutkâmuš mield piätukuolij kalvem, kuálástem já muikku- sehe šapšânäälih ferttiih leđe täsitiädust, jis lii ulmen velttiđ siejâmáátučohe.

Kuálásteijee kannat pivdeđ piätukuolijd tälviv, vâi siejâmááđui meeri lii ucemus.

Kuávžurijd ferttee kalveđ Aanaarjáávrán, jis lii ulmen paijeentoollâđ taanáigásii kuálástem já saallâstääsi. Meeri puávtáččij kal merhâšittee ucediđ.

– Jis taid kalvaččij ucceeb, ko tääl kyeleh šodâččii pyereebân já taid pištáččij eenâb purrâmâš. Talle ko jäävrist liččii ucceeb koskâišedeh, tot tárguttiččij, et siejâmáátunjuámumeh liččii ucceeb še, totkee čielgee.

Luosâkuolij siejâmááđuh
Luke totkee Nico Alioravainen muštâl toimâtteijen, mii vaaigut sijeâmááđui miärán.