Vanglarent

Rootsil napib vanglakohti. Vanglakaristused seal on pikenemas ja uusi vanglaid ei jõuta piisavalt kiiresti ehitada.

Eesti ei võta vastu terrorismikuritegude eest karistatuid ega ka neid, kes üritavad jätkata kuritegude toimepanemist vanglas. Samuti ei võeta vastu alaealisi ega naisi. Eestisse saabuv välisvang oleks täisealine meesterahvas, kes on kannab pikemat karistust üldjuhul isikuvastase või narkokuriteo eest.

Selle, missugused välisvangid Eestisse vastu võetakse, otsustab Eesti riik koostöös Rootsiga. Kõigi välisvangide taust kontrollitakse üle nii Eesti kui ka Rootsi poolelt, kaasates teisi jõustruktuure. Lepitakse kokku kindlad kriteeriumid, millele peab välisvang vastama ja keda Eesti on nõus vastu võtma

• Kõik välisvangid alluvad Eesti seadustele.
• Välisvangid saabuvad Tartu vanglasse järk-järgult, kokku maksimaalselt 600 kinnipeetavat.
• Esimesed välisvangid võivad saabuda 2026. aasta II kvartalis.
• Välisvangidel puudub ligipääs linna.
• Eestisse tuuakse vangid, kel ei ole kohalikke kontakte.
• Vangla teeb külastuse soovi korral põhjaliku taustakontrolli - keegi ei saa ilma vangla loata tulla välisvangiga kohtumisele. Samuti kasutatakse võimalikult palju videokohtumiste võimalusi. 
• Eesti kinnipeetavad ei puutu välisvangidega kokku, kuna Eesti vangid viiakse teistesse Eesti vanglatesse.
• Kõik välisvangid saadetakse hiljemalt 1 kuu enne karistusaja lõppu Rootsi tagasi.

Kõik välisvangidega seotud kulud kannab Rootsi riik. Eesti maksumaksja ei tasu sentigi.

Vanglarendi tulemusel säilib Tartu vangla koos oma teenustega (säilib kinnine vanglaosa ning arestialuste kinnipidamine). Selle koostöö abil säilitame olulise sisejulgeolekutaristu ning tagame jätkuvalt töökohad spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistidele. Lisaks palgatakse Tartu vanglasse  juurde kuni 250 teenistujat, kes saavad siseturvalisuse eriõppe ja muud vajalikud ettevalmistavad koolitused. Vanglateenistujaid koolitatakse inglise keele, kultuuridevahelise suhtluse, radikaliseerumise märkide äratundmise jmt osas.

Eesti valitsus andis 12.06.25 justiits- ja digiminister Liisa Pakostale mandaadi allkirjastada vanglarendi leping Rootsi Kuningriigiga. Lepingu allkirjastamine toimub 18. juunil Stockholmis.  

1. Pärast lepingu allkirjastamist liigub dokument Riigikokku ratifitseerimiseks , kus toimub kaks lugemist  
2. Pärast ratifitseerimist kuulutab lepingu välja president 
3. Vangla ettevalmistamine, värbamine ja koolitamine  

Praeguse prognoosi järgi tuuakse esimesed välisvangid Eestisse 2026. aasta II pooles.    

Vastavalt rahvusvahelisele ja Eesti õigusele on igal välismaalasel õigus taotleda rahvusvahelist kaitset. 

Praktikas on sellised taotlused perspektiivitud. Rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks on oht inimese päritoluriigis, kuid välisvangide tagasisaatmisel on turvaline sihtriik Rootsi näol olemas. Seetõttu puudub alus rahvusvahelise kaitse andmiseks Eestis. 

Ka varasem vanglarendi kogemus teistest riikidest näitab, et asüülitaotlusi esitatakse harva ning need ei ole olnud edukad, kuna rahvusvahelise kaitse õiguslikud eeldused ei ole täidetud. 

Vanglas kehtib Eesti õigusruum ning kogu vangla töö on Eesti riigi juhitud ja kontrollitud. 

Vanglateenistus vastutab igapäevase toimimise, sisekorra, julgeoleku ja kinnipeetavate kohtlemise eest. Rootsi ei määra vangla sisekorda ega sekku haldustegevusse – nende ametnikud on Eestis vaid nõustavas rollis, jälgides kokkulepete täitmist ning toetades sujuvat koostööd.  

Vanglarendi ettevalmistamisel oleme toiminud läbipaistvalt ning hoidnud nii kohalikke partnereid kui ka avalikkust regulaarselt kursis. Alates 2023. aastast oleme teinud tihedat koostööd Tartu Linnavalitsuse, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, PPA, KAPO, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga ning andnud ülevaateid ka Riigikogu õiguskomisjonile. 

Olulised dokumendid – rendileping ja seletuskiri on avalikud riiklikus eelnõude infosüsteemis (EIS) SIIN. Teemat on käsitletud korduvalt valitsuse istungitel ning igas etapis jagatud infot meedias ja ametlikes kanalites, et selgitada lahenduse vajadust ja mõju kogukonnale. 

Eesti vanglateenistujad on väga kõrge väljaõppega spetsialistid, kelle igapäevatöö eeldab oskust suhelda, hinnata riske, deeskaleerida pingeid ja juhtida keerukaid grupidünaamikaid. Need oskused kehtivad sõltumata kinnipeetava päritolumaast ja kultuurist. Välisriikide kodanikke on meie vanglates ka täna ning ametnikud omavad arvestatavat kogemust rahvusvahelise taustaga kinnipeetavatega töötamisel. Ka subkultuuri kujunemine on vanglates teema, millega Eesti vanglateenistus tegeleb süsteemselt – nii töökorralduse, riskihindamise kui ka taristus tehtud muudatustega. 

Rahvusvahelise taustaga kinnipeetavate saabumiseks valmistatakse ametnikke ette täiendkoolitustega koostöös Sisekaitseakadeemia ja Rootsi vanglateenistusega, keskendudes kultuurilistele ja religioossetele eripäradele, radikaliseerumise märkidele ning tõhusatele suhtlus- ja ennetusvõtetele. Välisvangid jõuavad Eestisse etapiviisiliselt, mis võimaldab tööprotsessid turvaliselt paika seada. Lisaks tugevdavad turvalisust tihe koostöö õiguskaitseasutuste ja Rootsi ametkondadega, põhjalik taustakontroll, külastajate kontroll, narkotestimine ja läbiotsimised. Kõigi meetmete eesmärk on tagada turvaline keskkond nii ametnikele kui kinnipeetavatele. 

Pole välistatud, et prokuratuurile tekib täiendav töökoormus – sellest tulenevad kulud kaetakse lepingu vahenditest vastavalt tegelikult tekkinud kulutustele. 

Kohtute töökoormus kasvab eelkõige seoses sellega, et Eesti kohus peab andma loa Rootsis mõistetud karistuse täitmiseks Eestis. Selleks on lepingus ette nähtud eraldi rahaline kate. Ka ülejäänud võimalikud lisakulud kaetakse vastavalt nende tekkimisele lepingu vahenditest. 

Kohtute ja prokuratuuri täiendav kulu on kaetud  lepingutasuga. 

Tervishoiuteenustega seotud kulu on kaetud vanglarendi kohahinnaga. Täiendav kulu on kaetud lepingutasuga. 

Taustakontrollidega seotud kulu on kaetud lepingutasuga. 

Tartu vangla sulgemine tähendaks märkimisväärseid kulutusi ning ulatuslikke ümberkorraldusi kogu piirkonna sisejulgeolekus. 

Arestialuste kinnipidamise ümberkorraldamine ja selle ülesande üleandmine teistele asutustele tooks riigile kaasa täiendavaid kulusid nii taristu rajamise kui ka mehitamise osas. 

Tartu vangla sulgemisega kaasnev teenuste koondumine senisest enam Harjumaale mõjutaks lisaks kohalikke omavalitsusi, kohtute, prokuratuuri ja politsei töökorraldust ning suurendaks survet olemasolevatele süsteemidele. 

Lisaks kaoks piirkonnast oluline kriisivõimekus: Tartu vanglas töötavad väljaõppe saanud ametnikud, kes on valmis reageerima eriolukordadele, ning vangla kaasaegne taristu, mida saab vajadusel kasutada ka laiemates riikliku julgeoleku või kriisilahenduse protsessides. Nende kadumine nõrgestaks kogu piirkonna reageerimisvalmidust ja tähendaks lisakoormust teistele asutustele. 

Vanglarendi lepingu on riigil võimalik tavapärases olukorras üles öelda üheaastase etteteatamisega. Erakorralistes või kriisiolukordades on lepingu lõpetamine võimalik poolte kokkuleppel. 

Lepingus on ette nähtud vääramatu jõu (force majeure) tingimus, mis hõlmab ettenägematuid ja pooltest sõltumatuid sündmusi. Nendeks võivad olla näiteks ulatuslikud looduskatastroofid, sõjalised konfliktid või muud laiaulatuslikud kriisid. 

On selge, et riske ei ole võimalik viia nullini, kuid neid on võimalik ja vajalik maandada. Selleks on ette nähtud mitmed konkreetsed meetmed.

Näiteks tehakse iga Rootsi kinnipeetava suhtes Eesti poolt eraldi taustakontroll.  Kui ilmneb asjaolu, mis välistab tema Eestisse paigutamise, saadetakse isik esimesel võimalusel tagasi Rootsi (sealhulgas tervise- või julgeolekuriskide tõttu). Ka kõigile kokkusaajatele tehakse taustakontroll ning Eesti otsustab, keda ja millisel kohtumise vormil lubatakse kinnipeetavaga kokku saada. Eestil on õigus kohtumisest keelduda. Rootsist tulnud kinnipeetavatele võimaldatakse maksimaalses ulatuses videokohtumisi.

Ühtegi Rootsi kinnipeetavat ei lubata avavanglasse ega linnaloale ning kõik kinnipeetavad saadetakse vähemalt üks kuu enne vabanemist tagasi Rootsi. Asüülitaotlust on kinnipeetaval õigus esitada, kuid kuna isikul on turvaline riik ja elukoht tagatud Rootsis, puudub Eestil alus sellise taotluse rahuldamiseks. 

Tegelikult võimaldab leping tagasi tuua väljaõppinud vanglateenistujad ning pakub stabiilset tööd siseturvalisuse sektoris. Tartu vanglas koondati mullu üle 100 ametikoha ning töövõimalused olnud piiratud ka laimealt. Nüüd saavad tööle naasta nii väljaõppinud vanglateenistujad kui ka uued inimesed, kelle kutsumus on teenida Eesti riiki. See on oluline just ajal, mil Eesti töötuse määr kuulus 2024. aasta lõpu seisuga Euroopa kõrgeimate hulka – töökohtade loomine julgeolekusektoris on ka laiem regionaalpoliitiline võit. 

Teenistus ootab enda ridadesse noori ja karjääripööret kaalutlevaid inimesi, kes alles sisenevad tööturule või otsivad oma kohta. Vanglateenistus pakub võimalust proovida, kas siseturvalisuse valdkond sobib, ning omandada tugev baasväljaõpe. Need, kes liiguvad hiljem edasi teistesse siseturvalisuse valdkondadesse, on hinnatud töötajad – vanglateenistuses saadud kogemus ja väljaõpe on tugev vundament kogu sektoris.  

Rootsi ametnikud osalevad vangla töös üksnes toetavas ja nõuandvas rollis. Nende ülesanne on aidata Eesti vanglateenistust eelkõige teabevahetuses, anda taustateavet kinnipeetavate kohta ning toetada keele- ja kultuurieripärade mõistmist, et igapäevane töö kulgeks sujuvalt ja turvaliselt. Samuti võivad nad teha ettepanekuid koostöö parandamiseks. 

Rootsi ametnikel ei ole õigust sekkuda vangla töökorraldusse, teha haldusotsuseid ega kasutada jõudu. Kogu vangla igapäevane juhtimine, sisekord, järelevalve ja vastutus on täielikult Eesti vanglateenistuse pädevuses. 

Rootsi ametnikud peavad tegutsema Eesti vanglates samade moraali-, eetika- ja käitumisnormide ning väärtuste kohaselt, mis kehtivad Eesti vanglateenistuse töötajatele. Juhul kui Rootsi ametnik rikub kehtivaid reegleid või kokkuleppeid, vastutab tema suhtes distsiplinaarmeetmete rakendamise eest Rootsi vanglateenistus.