- AirBaltic peatab 7. maist kütusehinnatõusu tõttu Riia–Kaunase liini.
- Ettevõte ei muuda teisi Leedu liine, kuid vajab tegevuse jätkamiseks lisakapitali.
- IPO on edasi lükatud ning juhtkond otsib 2026/2027 hooajaks 100–150 miljonit eurot.
Läti riiklik lennufirma airBaltic peatab alates 7. maist kasvavate kütusekulude tõttu lennud Kaunase-Riia liinil, ütles ettevõtte esindaja Alise Bethere reedel uudisteagentuurile LETA.
Praegu on see ainus kütusehinnatõusu tõttu peatatud liin.
Märtsi lõpus avatud liin on kasvavate kulude tõttu muutunud majanduslikult ebaotstarbekaks ja see peatatakse alates 7. maist, teatas lennufirma.
«Kütusekulud on tõusnud nii palju, et otsustasime liini pigem peatada kui tõsta piletihindu tasemele, mis muudaks need meie reisijatele kättesaamatuks. See oli raske, kuid vajalik otsus,» ütles ettevõtte võrguhalduse asepresident Mantas Vrubliauskas. Lennufirma ei kavatse oma teisi Leedu liine muuta.
Nagu varem teatatud, teatas airBaltic eelmise aasta augustis, et plaanib suvehooajal avada otselennud Riia ja Kaunase vahel. Esialgu olid lennud Riia ja Kaunase vahel planeeritud 2026. aasta märtsi lõpust kuni 2026. aasta oktoobri lõpuni. Planeeritud lennuaeg kahe linna vahel on ligikaudu 50 minutit.
Transpordiministeerium osutas juba varem, et välised tegurid nagu Lähis-Ida sõda, kütusehindade tõus ja teatud liinide peatamine, on avaldanud olulist mõju airBalticu kuludele ja lennufirma vajab 30 miljoni euro suurust laenu, et tagada ettevõtte stabiilne tegevus kuni uue äriplaani elluviimiseni.
Seimi eelarve- ja rahandus- (maksu)komisjon ei kiitnud aga otsust heaks Roheliste ja Talurahva Liidu vastuväidete tõttu. Seimi komisjon vaatab küsimuse uuesti läbi 14. aprillil.
AirBalticu kahjum oli mullu 44,337 miljonit eurot, mis on 2,7 korda vähem kui 2024. aastal. Eelmisel aastal kasvas airBalticu käive võrreldes 2024. aastaga 4,2 protsenti ja ulatus 779,344 miljoni euroni.
Aastal 2025 vedas lennufirma oma liinivõrgus kokku 5,2 miljonit reisijat, mis on protsendi võrra rohkem kui 2024. aastal.
Eelmise aasta augusti lõpus sai Saksamaa riiklikust lennufirmast Lufthansa airBalticu aktsionär. Praegu kuulub Läti riigile 88,37 protsenti airBalticu aktsiatest, Lufthansale 10 protsenti, Taani ärimehele Lars Thuesenile kuuluvale finantsinvestorile Aircraft Leasing 1 1,62 protsenti ja teistele aktsionäridele 0,01 protsenti. Ettevõtte aktsiakapital on 41,819 miljonit eurot.
Pärast airBalticu aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO) määrab Lufthansa osaluse suuruse potentsiaalne IPO turuhind. Tehing näeb ette ka seda, et Lufthansale kuulub pärast potentsiaalset IPO-d vähemalt viis protsenti airBalticu kapitalist.
30. augustil 2024 leppis Läti valitsus kokku, et riik peaks pärast IPO-d säilitama airBalticu kapitalis vähemalt 25 protsenti pluss ühe aktsia. 19. augustil 2025 otsustas valitsus, et Läti teeb sarnaselt Saksamaa Lufthansaga enne potentsiaalset IPO-d airBalticusse 14 miljoni euro suuruse kaasinvesteeringu.
Võttes aga arvesse 2025. aasta finantstulemusi ja turutingimusi, on airBaltic oma kavandatud IPO peatanud ega pea seda praegu 2026. aasta potentsiaalseks kapitaliallikaks, seisab airBalticu aastaaruandes.
Aruandes märgitakse, et vaatamata oodatavale tegevus- ja äritulemuste paranemisele tegutseb lennufirma 2026. aastal negatiivse vaba rahavooga ning praeguste prognooside kohaselt eeldab juhtkond, et 2026/2027 talvehooaja tegevuse rahastamiseks on vaja täiendavat 100 kuni 150 miljoni euro suurust kapitalisüsti.
Svinka on märkinud, et IPO ei ole ainus viis kapitali kaasamiseks ning lennufirma juhtkonnale on antud võimalikult laiad volitused otsida võimalusi kapitali kaasamiseks erinevate finantsinstrumentide abil. Seega ei ole lennufirma eesmärk 2026. aastal mitte ainult kulusid vähendada, vaid ka kapitali kaasata.