Teherani haare Hormuzi väina üle on tõsine näide sellest, kuidas kontroll kriitilise veetee, tehnoloogia või isegi ettevõtte üle võib anda valitsustele tohutud võimalused mõjutada ühtepõimunud maailmamajandust, kirjutab The Wall Street Journal.

Kriitilise energiakoridori sulgemine sõjas USA ja Iisraeli vastu lennutas naftahinnad üle 100 dollari barrelist – võttes sisuliselt pantvangi maailma energiavarud, et Ameerikat taganema sundida.

Teisipäeval nõustus president Trump relvarahuga tingimusel, et väin taas avatakse. Ta ütles samuti, et USA sõjalised eesmärgid olid saavutatud.

Teheran on öelnud, et kavatseb võtta laevadelt väina läbimise eest tasu, kavatsedes seega kasutada oma kontrolli selle veetee üle relvana pikemas perspektiivis. Veel pole selge, kas USA ning nende liitlased Lähis-Idas, Euroopas ja Aasias, kes Hormuzi kaudu voolavast energiast sõltuvad, tõesti kavatsevad taluda sellist sekkumist koridori kasutusse, mis oli varem vaba vesi – või kuidas nad saaksid selle peatada.

Kasutades majanduslikku kitsaskohta oma ranniku lähedal, astub Iraan rajale, mille on sisse tallanud USA ja Hiina, kes pikki aastaid on rakendanud välispoliitiliste eesmärkide vankri ette oma dominantsust globaalkaubanduse olulistel aladel.

Ja Iraan pole kaugeltki ainuke. Juba enne väina sulgemist ehitasid suurmajandused – USA liitlased kaasa arvatud – heidutusarsenale kasvava majanduspinge vastu.

Euroopa Liit võttis 2023. aastal vastu niinimetatud sundusvastase seaduse, mis muudab lihtsamaks terve rea majanduslike vastumeetmete kasutamise, ekspordikontroll kaasa arvatud. Holland, mis on Euroopa Liidu liige, on piiranud oma firma ASML toodetud kallite litograafiamasinate müüki Hiinasse, jättes tolle vahenditeta, mis on vajalikud kaasaegsete pooljuhtide valmistamiseks.

Jaapan kulutab miljardeid dollareid, et mitmekesistada oma energia- ja kriitiliste mineraalide tarneid ning toetada tööstusharusid, mis on moodsa majanduse jaoks asendamatud, muu hulgas olulisi osi pooljuhtide tarneketist.

Ametnikud ja analüütikud ütlevad, et eesmärk on «strateegiline asendamatus» – ehitada heidutussüsteem tagamaks vastastikust majanduslikku hävingut.

«Et omada sellist heidutusvõimet, et saaks öelda, et ärge lõigake läbi, mida me vajame, pead sa ise olema võimeline ütlema, et mina võin lõigata läbi selle, mida sina vajad,» ütles Tokyo mõttekoja Institute of Geoeconomicsi külalisteadur Andrew Capistrano.

Analüütikud usuvad, et maailmamajanduses saab olema üha rohkem turbulentsi ja hõõrumist, mida rohkem need majandusrelvad levivad, kuhjates kulutusi nii tarbijatele kui ettevõtetele.

Lihtne näide: Hormuzi kaudu sõitvatele laevadele kehtestatud tollid suruvad üles naftahinnad. Laiemalt vaadates on nii, et kui valitsused üritavad kaitsta majandusi survete eest, siis tavaliselt kasutavad nad kodanikelt kogutud maksuraha, et toestada tööstusharusid, mida nad peavad riiklike huvide seisukohast oluliseks.

«Globaliseerumise ja vabakaubanduse hiilgeaegadel istusid juhiistmel majandusteadlased ja riikliku julgeoleku rahvas istus tagaistmel,» ütles analüütik ja autor Paul Sheard, kes varem töötas kõrgetel ametikohtadel USA ja Jaapani finantsasutustes.

«Nüüd on need rollid pöördunud: rooli taga on riikliku julgeoleku rahvas,» ütles ta. Sheard muretseb, et kui usalduse ja vabakaubanduse koha võtavad protektsionism ja kahtlustamine, kasvab avatud konflikti oht.

Hormuzi väina sulgemine Iraani poolt näitab, kuidas kitsaskohad võivad tekkida tänu geograafiale ning rakettide ja droonide arsenalile.