- Eestis toimunud droonihäire oli ulatuslik, kuid Eesti ise ei olnud rünnaku sihtmärk.
- Elanikel palutakse ohuolukorras säilitada rahu, vältida droonidele lähenemist ja sotsiaalmeedia postitusi.
- Droonihäire toimis elanikkonnakaitse õppusena ning andis sisendit ohuteavituste süsteemi täiustamiseks.
Täna öösel said paljud Eesti elanikud eri kellaaegadel teate võimaliku uue õhuohu kohta. Mõnel pool oli kuulda ka droone seiravate hävitajate heli.
Vahejuhtum oli piirkondlikult ulatuslik, sest hommikul kell kuus saadeti teade ohu lõppemisest tervelt üheteistkümnele maakonnale viieteistkümnest. Oleme sattunud sõjategevusele häirivalt lähedale ja peame seetõttu tõstma oma teadlikkust ja valmisolekut erakorralises olukorras toimimiseks.
Kõigepealt tuleb säilitada rahu, sest Eesti ei ole rünnaku objekt, vaid selle tunnistaja. Nagu iga ohtliku olukorra lähedal, tuleb esmalt hoida iseennast. Eksinud või eksitatud droon võib alla kukkuda ja tekitada kahju või vigastusi. Pole mõtet ennast ohtu seada lihtsalt selleks, et juhtunut paremini jälgida või seda laikide saamise lootuses telefoniga salvestada.
Allakukkunud droonile ei tohi lähedale minna, sest see võib olla plahvatusohtlik. Küll aga tuleb vrakist kohe teavitada häirekeskust telefoninumbril 112. Droonist tehtud pilte või videot ei maksa sotsiaalmeedias jagada, et mitte ahvatleda uudishimulikke.
Paraku on juba liikvel aknast tehtud videoid öistest tänavatest, helitaustaks pimedusest kostev madal droonipõrin. Ka sellest peaks hoiduma. Esiteks pole põhjust asjata ärevust tekitada, aga mis ilmselt veelgi olulisem, postitaja asukohta teades või video geolokaliseerimise teel on üsna täpselt võimalik tuvastada, kus droonid täpselt lendasid. Avalikult postitatud videod on kättesaadavad ka vastasele, kes selle põhjal võivad tuvastada niihästi drooni tüübi kui ka selle lähetamise võimaliku allika. See võib osutuda oluliseks luureinfoks, mida Ukraina vastu kasutada.
Nii eelmisel nädalal kui ka möödunud ööl toimunud droonihäiret tuleb võtta kui elanikkonnakaitse õppust, et läbi mõelda ja vajadusel ka läbi harjutada oma käitumisrutiin ohu korral.
Lisaks võimaldab niimoodi jagatud materjal ka vastase trollidel seda ära kasutada oma propagandaks, infooperatsioonideks või Eesti süüdistamiseks rünnakutele kaasa aitamises. Ja pole mõtet levitada ka kuvatõmmiseid ohuteavitusest, kui mitte muu pärast, siis selleks, et mitte kaaskasutajate infovoogu risustada. Tegu pole sensatsiooniga, millest pasundada, vaid reaalsusega, millega kohaneda.
Nii tuleb eelmisel nädalal ja möödunud ööl toimunud droonihäiret võtta kui elanikkonnakaitse õppust. Seekordset ohuteavitust võib hinnata paremaks kui eelmist, kuigi võis täheldada mõningast ajalist loksumist. Kõige kiiremini saabusid kohale SMS-teavitused, seejärel teavitused Eesti äpi vahendusel – näiteks häire lõpu teavitus tuli pooletunnise viivitusega. Loodetavasti andis kogemus aga arendajatele piisavalt ainest, et teavitussüsteem viimaks lõpuni veatuks arendada.
Õppuseks on see ka tavakodanikule, et läbi mõelda ja läbi harjutada oma käitumisrutiin ohu korral. Lakooniline sõnum andis edasi kõige olulisema ning juhatas edasi kriis.ee lehele, kus on lisainfot teavituse põhjuseks olnud ohust ja põhjalikud juhised droonidega kokkupuutumise puhuks. Nõuannetega tutvumine oleks praegu esmane ettevalmistus edasiseks.