Skip to footer
Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Riigiametniku firma jäi 200 000-eurosest hankelepingust ilma: «Elu on selline!» (3)

Riigilaevastiku multifunktsionaalne töölaev Saaremaal Nasva sadamas, 22 miljonit eurot maksma minevat laeva ehitab Baltic Workboats.
  • Riigilaevastik tühistas 200 000-eurose riigihanke, mille oli võitnud kõrge riigiametniku firma.
  • Merendusekspert: järelevalve tegemiseks oligi ju aega vaja?!
  • Riigiametniku ettevõte otsust ei vaidlusta.

Riigilaevastik tühistas 200 000-eurose riigihanke, mille võitjaks oli puhkenud skandaalist hoolimata kuulutatud kõrge riigiametniku osalusega firma. Riigilaevastiku põhjendused panid merenduseksperdi kulme kergitama, riigiametnik ise kinnitas, et ta otsust ei vaidlusta.

Transpordiameti merendusteenistuse direktori Edgar Peganovi 50-protsendilise osalusega ettevõte osaühing Workboats Consulting võitis avalikkuses tõstatatud huvide konflikti küsimusest hoolimata riigihanke ning pidi hakkama tegema ehitatava multifunktsionaalse töölaeva järelevalvet. («Kopsaka riigihanke võitiski kõrge riigiametniku firma. Konkurent: see näeb halb välja!» (PM 02.02.2026)

Eesti merealal esinenud ettenägematult rasked jääolud takistasid laeva ehitajal laeva vettetõstmist.

Riigilaevastiku kommunikatsioonijuht Kristel Kask

Riigilaevastik otsustas nüüd siiski ettevõttega lepingu sõlmimata jätta. «Põhjuseks on uue laeva projekteerimis- ja ehitushankes asetleidnud laeva üleandmise tähtaja pikendamine,» seletas Riigilaevastiku kommunikatsioonijuht Kristel Kask. «Laeva ehituslepingu pikendamise põhjuseks on 2026. aasta alguses Eesti merealal esinenud ettenägematult rasked jääolud, mis takistasid laeva ehitajal laeva vettetõstmist ja ettenähtud veekatsetuste läbiviimist plaanipärases ajakavas.»

Merendusekspert: järelevalve tegemiseks oligi ju aega vaja?!

«Rohkem aega kvaliteetse järelevalve tegemiseks oleks just olnud põhjus hankega edasi minekuks?!» avaldas imestust Postimehega suhelnud merendusekspert, kes tõstatas talvel selle hanke huvide konflikti kahtluse ja avaldas muret järelevalve tõhususe pärast.

Juhul kui jää välitöid takistab, teevad tema teada laevaehitajad sel ajal töid laeva peal. «Aga jääle viidates saab muidugi projekti edasi lükata ja näib, et asi sobib mõlemale poolele,» märkis ta ja hindas, et de jure saaks hanke tühistamise vaidlustada.

Riigiametniku ettevõte otsust ei vaidlusta

Nii Peganov kui ka Workboats Consultingu tegevjuht Ernst Siniorg kinnitasid, et nad pole otsuse peale pahased ega vaidlusta seda. «Elu on selline!» kommenteeris Siniorg.

Ma ei tea, kas see on õiglane, aga selline otsus nende poolt oli.

Transpordiameti merendusteenistuse direktor Edgar Peganov

«Ma ei tea, kas see on õiglane, aga selline otsus nende poolt oli,» lisas Peganov. «Võib-olla see projekt on neil niikaugele jõudnud, et nad sellisel kujul enam sellist teenust ei vajagi.»

Ta tunnistas ka, et ettevõte kandis riigihankel osalemiseks tuhandetes eurodes kulusid. «Terve meeskond ikkagi töötas jupp aega, see oli pikk protsess,» seletas ta. «Aga iga hankega on risk, et sa ei võida või hange jääb ära. See on ettevõtja risk alati, tuleb arvestada, et ka nii võib minna.»

Huvide konflikti ei tuvastatud

Küsimusele, kas tema firma edaspidi riigihangetel osaleb, vastas Peganov: «Kui [huvide] konflikti ei teki, siis ikka. Keegi kellegi peale vimma ei pea. See on puhas riigihanke protseduur.»

Ta rõhutas ka, et ei Riigilaevastik ega kliimaministeerium ei tuvastanud temal huvide konflikti ka nüüd tühistatud hanke puhul. («Kõrge riigiametnik seotusest 200 000-eurose hankega: nagu tekib selline näiline olukord» PM 15.01.2026)

Küsimus oli vaatluse all ka 9. veebruaril riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis. «Mina riskijuhina soovin absoluutselt, et seda osalust ei oleks, elu oleks palju lihtsam!» pahvatas seal transpordiameti riskijuhtimise osakonna juhataja Evelin Pungas, vastates komisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti (KE) küsimusele, kas transpordiametis arutati enne Peganovi merendusteenistuse direktoriks määramist, et ta võiks maha müüa oma 50-protsendilise osaluse ettevõttes Workboats Consulting. («Madin korruptsioonikomisjonis: «Mina riskijuhina soovin absoluutselt, et seda osalust ei oleks!» PM 9.02.2026)

Osa küsimustest jäi komisjonis õhku

Peganovi firma pukseeris kõnealuse ehitatava laeva kere Poolast Gdański sadamast Eestisse Nasva sadamasse. Transportimiseks pidi olema pukseerimisprojekt, mis tähendab, et kui Peganov veel oma firmat juhtis, siis pidi tal olema ligipääs laeva vastavatele tehnilistele dokumentidele.

Seda ei pidanud probleemiks järelevalvehanke koostanud Riigilaevastiku laevaehituse projektijuht Kirill Izmailov, kes tunnistas, et on Peganoviga varem koos õppinud ja samuti koos politsei- ja piirivalveametis töötanud.

Izmailov pidi ka selgitama, miks oli hankes kitsendav tingimus, et nõutaval eksperdil peab olema läbitud just selliste navigatsiooniseadmete paigaldamise koolitus, mille laeva ehitav aktsiaselts Baltic Workboats paigaldab. Selliseid eksperte on Postimehega suhelnud merendusekspertide ja konkureeriva pakkumise teinud ettevõtte hinnangul Eestis vaid paar, kellest üks on neile teadaolevalt teinud töid Baltic Workboatsi heaks.

«Kuna laevale paigutatakse navigatsiooniseadmed, mida laevafirma kavatseb ise paigaldada, siis on vaja partnerit, kes oskab neid paigaldada ja oskab anda nõu, et oli vaja just spetsiifilisi teadmisi,» selgitas Izmailov, tunnistades toona, et ta ei teadnud, kas Workboats Consultinguga koostööd tegev ekspert töötab Baltic Workboatsi heaks või mitte.

«Võimalik on eksperte välja vahetada ja meil on võimalik leping üles öelda, kui huvide konflikt peaks esinema,» täiendas Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre.

Nagu nüüd selgus, tühistas Riigilaevastik riigihanke teisel põhjendusel lepingut sõlmimata.

Riigilaevastik panustab enda spetsialistidele

Kask põhjendas, et kui laeva kauem ehitatakse, annab see Riigilaevastikule lisavõimalused kasutada omanikujärelevalve tegemiseks enda töötajatest laevaehituse spetsialiste. «Vajaduspõhiselt, see tähendab väiksemas mahus ja ilma keskse raamhanketa, saab vajaduspõhiselt kaasata neid kompetentse, mida omaniku järelevalve tööks täiendavalt kaasata on tarvis,» lisas ta.

Merenduseksperdi sõnul saab väliseid eksperte kaasata ka ilma riigihanketa, käsunduslepingute abil, ja see on sektoris tavapärane praktika. «Aga nad said selle hankeskandaaliga natuke vastu näppe, see oli hea koolitus neile,» torkas ta Riigilaevastikku.

Kommentaarid (3)