Tartumaal Kambja vallas asuv Köstrimäe linnamägi sai kultuurimälestise staatuse. Arheoloogide sõnul on tegemist esimese omataolise leiuga Eestis.

Nagu inimene viib olulise, ent tülika kraami keldrisse, võib ka ühiskond kohelda mõnda piirkonda ebamugava kolikambrina. Ramón y Cajal vanemteadur Francisco Martinezi välitööd näitavad, et kuigi Ida-Virumaa inimesed tunnevad oma kodukohaga tugevat seost, otsivad nad laiema ühiskondliku hoiaku eest peidupaika keldritest, datšadest ja teistest varjatud kohtadest.

Atlandi ookeani hoovuste süsteemi ehk AMOC-i võimalikku kokkukukkumist peetakse üheks suuremaks kliimaohuks, ähvardades muuta Põhja-Euroopa drastiliselt külmemaks. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring näitab nüüd, et viimati päädis hoovuste nõrgenemine krõbedamate talvedega jättes Eestisse suvesooja.

Eestis on südame-veresoonkonnahaigused endiselt peamine surmapõhjus ning selles on sageli süüdi kõrge kolesteroolinäit, mis on ligi 60 protsendil Eesti inimestest normist väljas. Kolesteroolihäireid esineb üha enam ka noortel ja naistel ning seda eriti pärast üleminekuiga, mil suureneb märkimisväärselt südamehaiguste risk.

Maailmas leidub terve hulk asju, mis võivad vussi minna ja millega isegi parim juht midagi ette võtta ei saa. Seetõttu on vale rääkida nii riskide maandamisest kui ka nulli viimisest, kirjutavad akadeemik ja Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov ning vanemteadur Liina Kamm keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

Muutused teismeliste unerütmis on tõstnud vajaduse koolipäeva algusaja nihutamiseks ühiskonnas taas teravalt päevakorda. Unenõustaja Kene Vernik selgitab, miks on tundide hilisem algus noorte tervise ja arengu seisukohalt hädavajalik.

Katastroofid võivad maailma muuta, kuid inimesed saavad otsustada, kas nad vastavad neile konkurentsi ja hirmuga – või koostöö ja hoolimisega, leiab Tallinna Ülikooli anglistika professor Julia Kuznetski.

Praegu disainitakse kodusid, aga ka neis leiduvaid esemeid lõplike toodetena ja inimkeskselt. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö autor pakub aga välja tööriista, millega luua kodude asemel tähendusrikkamaid eluruume. Taolised ruumid teeksid elanikust aktiivse ja loomingulise kaaskujundaja.

Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström ütles, et ropendamine annab inimestele tihti vajaliku vabanemise tunde ning samuti toimib see grupisisese identiteedi loomise vahendina.

Eesti inimesed on surmast kaugenenud ja matusted kujunenud tarbimisühiskonnas üheks teenuseks paljudest. Samas näeb üha enam isikupäraseid ärasaatmisi, kus võib näha tantsivat baleriini või kuulda "Rekkamehe argipäeva", tõdesid folklorist Marju Kõivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk.

Möödunud nädalal külastas Eestit USAs asuva mõjuka mõttekoja Stimsoni keskuse Venemaa uurimisprogrammi juht Peter Slezkine. Novaator istus temaga maha, et rääkida vaba maailma saatusest, sõdadest ja USA-Euroopa suhete tulevikust.

Haridusministeeriumi loodud Inseneriakadeemia kulutas 37 miljonit euroraha, et viia inseneeriaerialade lõpetajate arv vastavusse tööturu vajadusega. Riigikontrolli värske auditi hinnangul aga ei päästa euromiljonid Eestit inseneride nappusest, kui reaalainete baas põhikoolis jääb nõrgaks.

ERR-i teadusuudiste portaali Novaatori eksperiment näitas, et suurkorporatsioonide keelemudelid ei ole eesti keele nüanssidega kursis. Juturobotitele eestikeelsete andmete jagamine tõstatab aga hulga kriitilisi küsimusi autoriõiguste ning andmekaitse kohta.

Kuigi Eesti elanike argitoimingud on üha digitaalsemad, pole kiire kaabelinternet jõudnud kõigi õuele. Seejuures eristuvad ülejäänud Eestist Tallinn, Tartu ja nende lähivallad. Samuti on neis kiire internetiga asustusüksustes keskmine sissetulek inimese kohta suurem kui mujal, osutab Eesti geograafide uuring.

Eesti tugevusest räägitakse kaitsevõime, majanduse või digiriigi kontekstis, kuid sama oluline on tagada meie inimestele tugev tervis. Sealjuures võiks vabastada tehisaru meile aega selleks, mis on päriselt oluline, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Pirjo Spuul.

Eestit nädalaid haardes hoidnud pakane ja lumesajud on hakanud taanduma. Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak kinnitab, et tõsine talv saab läbi ning ees ootab vesine ja heitlik märts.

Eesti ülikoolides on akadeemilise vabadusega väga hästi, ütles maikuus Tallinna Ülikooli rektoriks saav Priit Reiska saates "Otse Uudistemajast". Tulevase rektori hinnangul on aga selle hoidmiseks tähtis ülikoolide eriilmelisus.

Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja akadeemiliselt väärtustatud tegevuseks, kirjutab Jakob Kübarsepp.